Vaata kogu galeriid siit
24.–30. jaanuarini
ÜLDKAVA
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev
24. jaanuar – 30. jaanuar avatud näitused Albu mõisas ja Koeru Kultuurimajas
27.01.2022 Konverentsi "Kirjanduslikud maastikud" KAVA
Eesti kirjanduse pidunädala konverents „Kirjanduslikud maastikud“
Koeru kultuurimajas 27.01.22 kell 11-17
27. jaanuaril toimub eesti kirjanduse pidunädala tähendusrikkaim üritus – konverents „Kirjanduslikud maastikud“.
Eesmärk on väärtustada eesti kirjanduse suurkujusid, tõmmata tähelepanu kirjandusklassikale, kultuuripärandile, sõna- ja tekstijõule.
Konverents on suunatud kirjanduse vahendajatele (sh õpetajad, raamatukogutöötajad, kirjastajad jt), kirjanikele, lugejatele, uurijatele ja teistele kultuurihuvilistele.
Ajakava:
Konverentsi moderaator on Joonas Hellerma.
Konverentsil osalemise kohtade arv on piiratud.
Konverentsi otseülekanne on jälgitav Tammsaare muuseum Vargamäel YouTube´i kanalist.
Täpsem info ja kava www.kirjanduspidu.ee/kirjanduslikud-maastikud
Osalemissoovist teadaandmine meiliaadressil koeru.kultuurimaja@jarva.ee
29.01.2022 "Kirjanduslik oaas" KAVA
Laadaala.
Kirjanduse pink.
Programm
Vaata ka Kirjanduslik oaas
Kirjanikega kohtumised RAAMATUKOGUDES
25.01.2022 kell 18
kirjanik Ain Kütt
Järva-Jaani raamatukogus
Ain Kütilt on ilmunud ajalooliste krimiromaanide sari: Sagadi paruni mõrvalood. Sari sisaldab kolme eraldi lugu “Risti soldati mõistatus”, “Kuldse medaljoni mõistatus” ja “Musta paguni mõistatus” (2021). Kirjanikuga vestleb Arlet Palmiste.
25.01.2022 kell 18
kirjanik Justin Petrone
Koigi raamatukogus
26.01.2022 kell 18
kirjanik Olavi Ruitlane
Koeru raamatukogus
Olavi Ruitlane on kirjanik, kes on kirjutanud nii luuletusi, romaane kui näidendeid. Romaanidest: „Vee peal“, „Naine“. Luulekogudest: „Inemise sisu“. Raamatu “Vee peal” sündmused leiavad aset Võru linnas aastatel 1981-1982. Tollane realasus, ajastutruud elupildid ning peategelase põgenemised selle eest kalavetele kõnetavad ilmselgelt ka praegu. Piirid inimlikkuse ja ebainimlikkuse vahel on haprad, heatahtlikkusest võib teisipidi saada koorem.
Nüüd tuleb Ruitlane oma lapsepõlvelugu rääkiva, südamliku ja samas õudusjudinaid tekitava jutustusega.
27.01.2022 kell 16
kirjanik Pamela Maran
Aravete raamatukogus
24.01.2022
kirjanik Laura Johanna Evisalu
Järva-Jaani, Koeru ja Aravete gümnaasiumis
Noorteromaan „Juhused“ märgiti ära kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel.
25.01.2022
kirjanik Elo Selirand
Järva-Jaani, Koeru ja Aravete gümnaasiumis
Elo Selirand on eesti tele- ja filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik. Teostest “Tormpuudlane” (2018), “Punane päevik” (2020) ja “Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas” (2020). Kasutab pseudonüümi Aliis Jõe.
26.01.2022
kirjanik Urmas Vadi
Järva-Jaani, Koeru ja Aravete gümnaasiumis
Urmas Vadi on eesti kirjanik, ajakirjanik, lavastaja ja stsenarist.
„Hing maanteeserval”
Oma uues novellikogumikus nendib Urmas Vadi, et tahame või ei, kord avastame end maanteeservalt ja küsime, kuhu jäi meie hing? Ja kas armastus kestab kauem kui elu? Aga kirjandus? On meil üldse hingesugulasi? Kas keegi püüab meid kinni, kui me kukume? Mis meist maha jääb? Mida näitab mu sisemine kompass? Võin ma täna teie juures magada?
28.01.2022 kell 18
kirjanik Igor Kotjuh
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel
Igor Kotjuh on Eesti luuletaja, esseist, ajakirjanik ja tõlkija. Ta on kirjastuse Kite ja eestivene kirjandusportaali Tuulelohe (www.tvz.org.ee) asutaja ja toimetaja. Alates 2006. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta kirjutab eesti ja vene keeltes. Teosed eesti keeles “Teises keeles”, “Usaldusliin”.
29.01.2022 kell 17.30
vestlusõhtu Tõnu Õnnepaluga
Esna Galeriis. Ainult eelregistreerimisega!
Uksed avatakse kell 17.00
Tõnu Õnnepalu on kirjanik, kes on elanud väga mitmetes Eestimaa paikades, aga ka Eestist väljaspool. Üks tema maailma lemmiklinnadest on kindlasti Pariis, millel on ka keskne koht tema esikromaanis „Piiririik“ (1993).
Aastatel 2005–2010 oli Õnnepalu kodupaigaks Esna küla Järvamaal. Esna külast, Esna mõisast ja sealsetest (ajaloolistest) inimestest on inspireeritud mitmed Õnnepalu raamatud: luulepäevik “Kevad ja suvi ja” (2009), “Mandala” (2012), ning “Klaasveranda” (2016).
Autoriga vestleb kirjutamisest, kirjanduslikest ja kirjutamise paikadest ning kirjanikuks olemisest kirjandusteadlane Aija Sakova.
Vestlus salvestatakse. Jälgige ka Esna Galerii Facebook live’i.
27.01.2022
Eesti kirjanduse pidunädala konverents „Kirjanduslikud maastikud“
Koeru kultuurimajas 27.01.22 kell 11-17
Konverentsi eesmärk on väärtustada eesti kirjanduse suurkujusid, tõmmata tähelepanu kirjandusklassikale, kultuuripärandile, sõna- ja tekstijõule.
Vaata konverentsi salvestust Tammsaare muuseum Vargamäel Youtube kanalist.
Ajakava:
11.00 Konverentsi avamine. Muusikakooli õpilaste etteaste.
Tervituskõne – Järva valla vallavanem Toomas Tammik
Ettekanded:
11.15 „Hiiglaste õlgadel“ – Rein Veidemann, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor
11.50 „Kirjanduse eluruumid“ – Maarja Vaino, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusteadlane
12.25 Lõuna
13.10 „Kujundist tervikteoseni: luule õpetamise põhimõtteid“ – Joosep Susi, kirjandusteadlane ja -didaktik
13.40 „Kirjandusteraapia – aga milleks?“ – Berit Kaschan, kirjandusteadlane ja -terapeut
14.10 Paus
14.50–16.10 Paneeldiskussioon kirjanduse õpetamisest ja uurimisest
Arutlevad Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusteadlane Maarja Vaino,
eesti keele õpetaja ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell,
ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ja kirjandusteadlane Ave Mattheus
16.30 Konverentsi lõppsõnad
Päevajuht Joonas Hellerma
Avatud on Päinurme Raamatumaja päevinäinud köidete näitus „Kapsamaa”
Osalemissoovist anna teada meiliaadressil koeru.kultuurimaja@jarva.ee
27.01.2022
Eesti kirjanduse pidunädala konverents „Kirjanduslikud maastikud“
Koeru kultuurimajas 27.01.22 kell 11-17
Konverentsi eesmärk on väärtustada eesti kirjanduse suurkujusid, tõmmata tähelepanu kirjandusklassikale, kultuuripärandile, sõna- ja tekstijõule.
Ajakava:
10.30–11.00 Kogunemine
11.00 Konverentsi avamine.
Tervituskõne – Järva valla vallavanem Toomas Tammik
Ettekanded:
11.15 „Hiiglaste õlgadel“ – Rein Veidemann, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor
12.00 „Kirjanduse eluruumid“ – Maarja Vaino, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusteadlane
12.25–13.00 Lõuna
13.00 „Kujundist tervikteoseni: luule õpetamise põhimõtteid“ – Joosep Susi, kirjandusteadlane ja -didaktik
13.30 „Sissejuhatus lugemisse“ – Mart Juur, humorist
14.00 „Kirjandusteraapia – aga milleks?“ – Berit Kaschan, kirjandusteadlane ja -terapeut
14.30–14.50 Paus
14.50–16.30 Paneeldiskussioon kirjanduse õpetamisest ja uurimisest
Arutlevad Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusteadlane Maarja Vaino,
eesti keele õpetaja ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell,
ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ja kirjandusteadlane Ave Mattheus
16.30 Konverentsi lõppsõnad
Päevajuht Joonas Hellerma
Avatud on Päinurme Raamatumaja päevinäinud köidete näitus „Kapsamaa”
Osalemissoovist anna teada meiliaadressil koeru.kultuurimaja@jarva.ee
Otseülekannet saab jälgida YouTube’i kanalist Tammsaare muuseum Vargamäel
Eesti kirjanduse pidunädal
Kui keegi ehitaks Eestimaa keskele – ütleme siis näiteks Vargamäele, mis tõepoolest asub üsna lähedal Eesti geograafilisele keskmele, aga on kindlasti üks Eesti ühis- ja kultuurimälu keskpunkte –, vaatetorni, sellise, mille tipust näeks selge ilmaga igasse Eestimaa äärde – Võrumaa viimaseid kupleid ja Virumaa poolsaari, mis kaovad Soome lahe lainetesse, Saaremaa kaugemaid loopealseid ja paate Piirissaare taga, oleks tippu roninul üsna keeruline leida ruutmeetritki maad, millest poleks kunagi kirjutatud või veel enam – maatükki, millest poleks kunagi lauldud.
Eesti maastik on sõnaniitidest vaat et sama tihedalt läbi pistetud kui seeneniitidest. Selle tiheda niidistiku moodustavad niihästi Kalevipoja müütilised jalajäljed kui Tammsaare kraavid, Ristikivi lapsepõlvemaastikud, Kasemaa Poeedirahu kui Kausi Tallinna kaart.
Selleks, et neid kirjanduslikke maastikke märgata, kaardistada ja mõtestada, ehitab Tammsaare muuseum Vargamäele tuleva aasta jaanuarikuus metafoorse vaatetorni ja kutsub ellu Kirjanduspeo!
Kirjanduspidu algab 24. jaanuaril 2022 ja kulmineerib Anton Hansen Tammsaare sünnipäeva tähistamisega 30. jaanuaril, mil kuulutatakse välja Järva valla Tammsaare nimelise kirjanduspreemia laureaat ning toimub rahvamatk läbi Vargamäe loodus- ja kirjandusmaastiku.
Terve nädala vältav kirjanduspidu kutsub Vargamäele ja ümberkaudsetesse koolidesse, raamatukogudesse ja rahvamajadesse kokku inimesi üle Eesti – need, kes kirjutavad ja need, kes loevad, need, kes kirjutatut uurivad ja need, kes kirjutatut toimetavad ja välja annavad. Ühes kokkutulnutega otsitakse kirjandusniidistiku sõlmpunkti nii loodus- kui ajamaastikel ja küsitakse, mis rolli mängib kirjandus – nii see, mis juba klassikaks kuulutatud, kui see, mis veel mõtte kujul autori peas – tänases kiiresti muutuvas maailmas. Peol saavad kokku kirjanikud, kriitikud, õpetajad, õpilased, lugejad ja raamatukoguhoidjad, uurijad ja teadlased ja ehk needki, kes on seni arvanud, et kirjandus teps mitte neile pole mõeldud.
Kirjanduspeo raames toimuvad kohtumised, loengud, näitused, vestlus- ja lugemisringid, kunstiprojektid, konverents, raamatulaadad ja kohvikõhtud, aga ka matkad mööda kirjanduslikke maastikke ja mõtterännakud kirjanduslike maastike sisse.
2022. aastal Vargamäel toimuv kirjanduspidu on aga ainult algus, esimene mõttetorn, kirjandusmaastiku kaardistamiseks. Loodame, et meie peost saavad inspiratsiooni paljud järgmised ja nii toimuvad taolised kirjanduspeod peagi juba üle Eesti – olgu Smuuli radadel Muhumaal või Krossi Tallinnas.
29.01.2022
Meelelahutuslik päev eesti kirjanduse ja muusika saatel
Üritus on tasuta!
Tegutseb raamatulaat. Avatud on kohvikud.
Pingil istudes saab ikka vestelda. Kirjanduse pingil istub kirjanik, kellega soovijad saavad vestelda. Kohtumise lõpul kirjutab kirjanik oma autogrammi pingile ja kõrvetab seejärel puusse.
Meelelahutuslik programm kahel laval
Muusikalava
Kirjanduslava
Päinurme Raamatumaja korraldab kapsaste koledusvõistluse.
Päinurme Raamatumaja ning trüki- ja paberikunstikeskuse TYPA näitus “Kapsamaa” annab läbilõike paberist raamatu saatusest. Oma räbaldunud hiilguses on vaataja ees viimase saja aasta köited – kirjasõna ajalikkuse tunnistajad – mis mitmel erineval moel kannavad märke raskest saatusest – kas sihipäraselt “kapsaks” loetuna või mõne õnnetuse läbi kannatada saanuna.
Iga üksik raamat muutub ainulaadseks ja isikupäraseks, kui teda on loetud, lehitsetud, ostetud, kingitud… Mida enam kordi, seda rohkem hakkab üks köide teisest erinema.
28. jaanuaril Albus toimunud võistulugemise „Hansenist Tammsaareni” korraldaja Enda Trubok tunnistas, et päev varem oli registreerunuid veel 47. „Kohale jõudis neist 30 – koroona astus vahele. Eile õhtul ja täna hommikul tehtud testid näitasid, et neil ei ole võimalik tulla,” ütles Trubok. „Kõige rohkem oli osalejaid Tartumaalt ja Läänemaalt. Rõõmustas, et ka Järvamaalt oli rohkem osalejaid, kui mõnel teisel aastal.”
Et osalejate tervist hoida, jäi ära ekskursioon mõisas, kuid koos giidi Silvia Väinsaluga jalutati mõisa ümbruses.
Hansenist Tammsaareni populariseerib noori lugema ja analüüsima Tammsaare loomingut, giidide juhendamisel tutvutakse kirjaniku elulooga tema sünnipaigas Vargamäel ja Narva linnas, kus Anton Hansen sai küpsustunnistuse. Konkursil loetakse peast kuni 5 min pikkusi katkendeid vabalt valitud Tammsaare teosest, et võistelda 4 vanuserühmas. Võistlevad V-VII kl; VIII-IX kl, X-XII kl ja täiskasvanud, sh vilistlased, (kutsekool, kõrgkool jt).
Avamisel viivad näitlejad läbi hääleharjutusi, võtavad maha esinejate pinged. Esinevad Albu Põhikooli õpilased Kaja Kraavi ja Pille Väisaneni juhendamisel. Kõik vanuserühmad võistlevad samal ajal erinevates ruumides. Iga vanuserühma hindab eraldi 3-5-liikmeline žürii. Žüriiesimeesteks on tuntud näitlejad, lavastajad, avaliku elu tegelased; liikmeteks suure staažiga hindajad koduvallast. Lõunat süüakse Albu Toiduaidas. Lõunavaheajal toimuvad ekskursioonid giidi juhendamisel. Pärast lõunat annavad žüriide esimehed tagasisidet esinejatele ja juhendajatele. Iga vanuserühma võitja saab uue katse esineda peapreemiale. Žürii kuulutab välja võitja, kellel on au viia Järva-Madisele Tammsaare ausamba jalamile pärast võistlust küünal ja lilled. Autasu saab igas vanuserühmas 3 esimest kohta ning 2 eripreemiat. Tänatakse juhendajaid ja korraldajaid, abilisi. Pärast võistulgemist jagatakse tagasisidet, kajastatakse tulemusi meediaväljaannetes, arhiveeritakse andmeid. Viiakse läbi Hansenist Tammsaareni mõju-uuring, mille tulemustest avaldab projektijuht teadusartikli.
Üritust toetas
Haridus- ja Teadusministeerium, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel,
JOL, EESELTS, kultuurkapital, Järva vallavalitsus, Albu Pk,
MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts, Üksmüts. TÜ Narva Kolledž.
9.30 Järva-Madise Wallamaja juures TALUTURG
Lillede asetamine Tammsaare ausambale
11.00 START
Rahvamatk algab kirjaniku ausamba juurest ja lõppeb kirjaniku sünnikodus Tammsaare-Põhja talus.
Usinamad matkajad saavad jätkata matka Albu Rahvamajja. Sinna ja matka alguspunkti viivad bussid.
Rahvamajas toimub kell 12 – 23 Kirjanduslik oaas EESTI KIRJANDUSE JA MUUSIKAGA
Registreerimine toimub siit
Üritus on TASUTA!
Suppi saab osta Vargamäel – kaasa sularaha 3 eurot
Täpsem info
Arlet Palmiste
tel 5344 5996
Järva valla A.H. Tammsaare nimelise 45. kirjanduspreemia võitja on Kai Aareleid teosega “Vaikne ookean”.
Kai Aareleid „Vaikne ookean”
On nii palju, mida me oma vanematest ei tea. On nii palju, mida nad ei tea, et me teame. 2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal. Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on elanud ka nemad kaks. Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid, kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega.
Kai Aareleid on saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine” (2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud romaani „Linnade põletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti Draamateatris 2019.
Nominendid:
Urmas Vadi „Hing maanteeserval”
Oma uues novellikogumikus nendib Urmas Vadi, et tahame või ei, kord avastame end maanteeservalt ja küsime, kuhu jäi meie hing? Ja kas armastus kestab kauem kui elu? Aga kirjandus? On meil üldse hingesugulasi? Kas keegi püüab meid kinni, kui me kukume? Mis meist maha jääb? Mida näitab mu sisemine kompass? Võin ma täna teie juures magada?
Eva Koff „Kirgas uni”
Kui me astume sisse unenäo uksest, siis kuhu me satume? Reaalsusse, polüsomnograafiga kaardistatavasse tegelikkusse? Või juhuslikult tekkinud ja tahtele mitte alluvasse sfääri, mis asub tõelisusest väljaspool? Kui inimese uni ja unenäod on jälgitavad aparaatidega, siis miks väita, et need on vaid elu tähtsusetu kõrvalprodukt? Mis on päris? Meie keha hoiavad püsti luustik ja lihaskond, aga millele toetub me vaim? Kas leidub siin ilmas midagi, millele saame kindlad olla?
„Kirka une” tegelased elavad, nagu inimesed ikka, samaaegselt mitmes paigas: käegakatsutavas maailmas ja selles teises, mõtete, kujutluste ja unede omas. Kuni ühel heledal juunipäeval leiab ühes Tallinna suurettevõttes aset sündmus, mida ei oska seletada ei teadlased, lihtinimesed ega esoteerikud. Sündmus lõikub omal kombel kõigi nelja peategelase ellu, olgu siis otse või riivamisi. „Kirka une” tegelased ei piirdu füüsilise maailmaga, mulla ja kivi, liha ja luuga, nad tahavad rohkemat: miks mitte läbi hammustada mõni elu kihistus, mis seni avastamata, ja näha nähtamatut?
Eva Koff on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. Tema esimene romaan „Sinine mägi” pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha. „Kirgas uni” on tema teine romaan.
Eve Laur „Õmblejanna”
Anna Laugamõts saab 15-aastaselt emaks. Selle asemel, et vägivallaga eostatud last ära kaotada, otsustab ta alustada iseseisvat elu ja hakata rändõmblejaks. Rännutee viib teda uute meeste ja uute lasteni, tantsuarmastus ja ilu aga sõjajärgse MGB (hilisema KGB) huviorbiiti. Anna värvatakse nende kasuks tööle, ilma et ta sellest isegi aru saaks. Kui ta taipab, kes temast tehtud on, siis on juba hilja midagi muuta. Kas tal õnnestub kunagi KGB haardest välja rabeleda ja tavalise inimese tavalist elu edasi elada? See on väga põnev lugu elu hoidmisest, enese müümisest ja vastutusest, nii oma tegude kui ka teiste inimeste ees. Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis teos Tallinna linna preemia.
Birk Rohelend „Kes tappis Otto Mülleri?”
Sume suveöö on vaevu jõudnud mõisaperemehe sünnipäevale sametise joone alla tõmmata, kui majas kärgatab lask. Otto Müller, keda kõik teadsid, aga vähesed armastasid, on surnud. Juhtumiga asuvad tegelema kogenud politseiuurija Gabriel Vanem ja tema verivärske paariline Agnes Maramaa. Perekonna ja uurijate omavahelistest suhetest kujuneb pinev kassi-ja-hiire-mäng, kus igaühel on oma tõde ja õigus ning midagi maailma eest varjata.
Raamat „Kes tappis Otto Mülleri?” juhatab sisse uue kodumaise krimisarja, kus põnevust ei paku üksnes kuritegude lahendamine, vaid ka inimsuhted. Sarja läbivaks teemaks kujuneb uurijate Agnese ja Gabrieli lugu.
Autor Birk Rohelend (s. 1981) on kirjutanud mitmeid auhinnatud romaane ja loonud armastatud telesarju nagu „Padjaklubi”, „Nurjatud tüdrukud” ja „Restart”; ta on ka filmi „Vasaku jala reede” üks kaasstsenariste.
Juta Kivimäe „Suur tuba”
Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski „Vaimu paik”
Jaan Kaplinski sügav ja sume mõttemaailm ei mahu ühegi raamatu kaante vahele. Võibolla kõige avaram uks sellesse maailmasse on tema Ööülikooli loengute põhjal loodud teos „Vaimu paik”. „Vaimu paigas” jalutab Kaplinski läbi nii maise kui taevase, nii filosoofia kui argimaailma. Iseloomuliku kergusega harutab ta olulisi vaimseid sõlmi nii tänapäeva kui igaviku palge ees, kõneledes korraga nii erudeeritud filosoofi kui lihtsa talupojana. Raamatu teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus “Kahekõne üle jõe”, mis on valminud spetsiaalselt sellesse raamatusse. Kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma ja hetkeolu vaatlev tekst.
Kirjanduspreemia 11-liikmelises žüriisse kuuluvad:
Koigi põhikooli direktor Annela Ojaste; Järva Vallaraamatukogu Ahula ja Albu raamatukoguhoidja Kaja Leidtorp; Järva Vallaraamatukogu Aravete raamatukoguhoidja Ene Lõõnik; Järva Vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky; Koigi põhikooli eesti keele õpetaja Kadri Liblik; SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim; Järva Vallaraamatukogu Peetri raamatukoguhoidja Terje Kuusmann; Koigi põhikooli eesti keele õpetaja Igor Kotjuh; Järva Vallaraamatukogu Imavere raamatukoguhoidja Allika Jüris; Järva valla avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann ja Albu põhikooli eesti keele õpetaja Kadri Kaarlep.
Karmen Velitschinsky sõnul on valik sel aastal põnev ja mitmekesine. „On krimi- ja ajaloolist kirjandust, veidi armastust ja novellikogumik ning veidi filosoofilisemat lugemist. Igale maitsele,” ütles ta.
Kirjanduspreemia võitja kuulutati välja 29. jaanuaril Albu rahvamajas “Kirjanduslikul oaasil”.
Fotod: Järva vald ja Priit Jõesaar
Fotod: Järva vald
29.01 Tõnu Õnnepalu Esna Galeriis.
28.01 Hansenist Tammsaareni võistulugemine Albu mõisas. Fotod: Järva vald
27.01 Konverents “Kirjanduslikud maastikud”. Fotod: Koeru kultuurimaja ja Järva vald
28.01 Igor Kotjuh Tammsaare muuseumis Vargamäel. Fotod: Järva vald
27.01 Pamela Maran Aravete raamatukogus. Fotod: Järva vallaraamatukogu
26.01 Olavi Ruitlane Koerus. Fotod: Koeru kultuurimaja
26.01 Urmas Vadi Järva valla koolides. Foto: Järva vald
25.01 Ain Kütt Järva-Jaani raamatukogus
25.01 Justin Petrone Koigi raamatukogus. Foto: Järva vald
25.01 Elo Selirand Järva valla koolides
24.01 Laura Evisalu Järva valla koolides. Foto: Järva vald