Kohtumised kirjanikega

ESMASPÄEV, 29. jaanuar
Kell 10.45 illustraator Lumimari Koigi ja kell 12.30 Imavere koolis.
Kell 18 kirjanik ja maailmarändur Maris ja Tiit Pruuli Aravete raamatukogus.

TEISIPÄEV, 30. jaanuar
Eesti kirjanduse päev
Kell 14 kirjanduslik vestlus Jaan Tootseni ja Siiri Kvelliga Tammsaare muuseumis Vargamäel. Aastanäitus „100 aastat soode kuivendamist Vargamäel“.
Kell 17 kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone Koigi raamatukogus.

KOLMAPÄEV, 31. jaanuar
Kell 9.50 kirjanik Ottomar Sukko Aravete ja kell 11 Albu koolis.
Kell 11 kirjanik Tuuli Tolmov Järva-Jaani ja kell 12.25 Koeru koolis.

NELJAPÄEV, 1. veebruar
Kell 18 kirjanik ja maailmarändur Hendrik Relve Järva-Jaani raamatukogus.

REEDE, 2. veebruar
Kell 17 kirjanik Manona Paris Peetri raamatukogus.
Kell 18 kirjanduslik vestlus Marju Lauristiniga Esna Galeriis. Eelregistreerimisega. Näitus „Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud“.

KIRJANIKE TUTVUSTUSED

E 29. jaanuar kell 18 Aravete raamatukogus Maris ja Tiit Pruuli

• Tiit Pruuli on Eesti ettevõtja ja kirjanik, kes koos oma abikaasa Maris Pruuliga olid autoriteks 2020. aastal ilmunud raamatule “Jäine Igatsus. Armastus Antarktika moodi”, milles kirjeldavad perekond Pruulid oma ekspeditsiooni Antarktikasse“. Raamat valiti 2020. a parimaks populaarkirjanduslikuks teoseks. 2021. aastal ilmus ka Maris Pruuli raamat “Arktika – kodu suure vankri all”, mis annab isikliku sissevaate purjelaev Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonile Arktikasse. Nende raamatud viivad lugeja põneva loodusega kohtadesse, kuhu tavainimene naljalt ei reisi, kuid mis pakuvad külastajatele imelisi vaateid ning hoopis teistsugust maailma.

T 30. jaanuar kell 17 Koigi raamatukogus Epp Petrone

• Epp Petrone on jutuvestja, (aja)kirjanik, lastekirjanik, ilmarändur, rohehing, lõunaeestlane, maailmakodanik ja blogija. aastast on ta teinud taskuhäälingusaateid lastele (“Hommikujutt” ja “Unejutt“) ja 2019. aastast ka täiskasvanutele (“Epp Petrone podcast“). 2007. aastal asutas ta kirjastuse Petrone Print, kus töötab toimetaja ja kirjastajana. Kirjastus keskendub eesti kirjanikele, aga samas kogu maailmale. „Minu sarja raamatutes kirjeldavad autorid oma elu ja seiklusi ühes kindlas kohas näiteks New York, Pariis, Alaska, Hispaania ning muidugi meie Eesti. Epp Petrone viimane raamat „ Meie maaelu“  on lugu kahe maal elava naise kirjavahetusest erinevatest teemadest: kuidas koguda kriisivarusid ja muuta elukorraldus veel tõhusamaks? Juttu tuleb imehoidistest ja keldriehitusest, lehma- ja lambakasvatusest, hanedest ja pardipojakesest, aga ka oma talu rebasest, kanakullist ja metskitsedest. Lõbusad-õpetlikud lood päädivad aga suurte elumuutustega, mis mõlemat naist ees ootavad. Raamatu kaasautor on Väike Myy.

N 1. veebruar kell 18 Järva-Jaani raamatukogus Hendrik Relve

• Hendrik Relve on eesti loodusajakirjanik, rännumees, kirjanik ja fotograaf. Ta on avaldanud aastate jooksul üle kümne looduse ja rännuraamatu. Maaülikoolis metsandust ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust õppinud rännumees teab loodusest ja põlisrahvastest palju ning oskab sellest ka kaasahaaravalt lugusid jutustada. Üle kümne aasta on ta olnud Vikerraadios autoriks populaarsele sarjale “Kuula rändajat”, mida saab kuulata igal pühapäeval. Tema üheks suurimaks kireks on puud, eriti põlispuud nii Eestis kui kaugemal. Rännumees on Relve olnud juba 30 aastat. NL ajal viisid reisid teda näiteks Ida- Venemaal äärealadele, Kesk- Aasia kõrbetesse ja Kaukasuse mägedesse. Kuigi tänaseks on ta läbi käinud kõik mandrid, paeluvad teda ikka loodusreisid ja retked maailma põlisrahvaste juurde.

R 2. veebruar kell 17 Peetri raamatukogus Manona Paris

• Manona Paris on Õhtulehe arvamustoimetuse juht. Ta on töötanud varem poliitikareporterina, uudistetoimejana, vabakutselise korrespondendina Moskvas ning erinevate väljaannete (Lilit, Naised, Naisteleht, Toidutare) peatoimetajana. Ta on ka üks podcasti „Ussikeeled“ saatejuhtidest. 2011. aastal kirjutas ta raamatu „Minu Moskva“ „Ma läksin Moskvasse, et väliskorrespondendiks valitud elukaaslasega hüvasti jätta, ja sain ootamatult täiesti uue alguse. „Moskva pisaraid ei usu,” ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga „… armastust aga alati”. Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt. 2022. aastal ilmus Manona Parise raamat „Meie taluköök. Hakka uuesti elama“ Raamatu autor on pidanud toiduga sõda lapsest saadik. Aastate jooksul on ta pidanud erinevaid dieete ja püüdnud kaalust alla võtta. Raamatus «Meie taluköök. Hakka uuesti elama»jagab Manona Paris kogemusi suure naise elust meie kultuuriruumis ja jõuab arusaamani, et tähtsaim on teha oma kehaga rahu.

KOOLIDES:

• Lumimari on illustraator ning disainer, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias meediagraafika erialal. Ta on illustreerinud nii laste kui ka täiskasvanute kirjandust, tehes koostööd selliste autoritega nagu Aidi Vallik, Jaana Ojakäär, Katrin Pauts ning Jan Kaus.
• Ottomar Sukko. “Vanamehe koomiks”. Absurdse huumori, vulgaarse sõnakasutuse ja kergelt sotsiaalse närviga Vanamehe multikas sai tänavu kümneaastaseks. Ühest kaheminutilisest episoodist kasvasid ajapikku välja uued ja pikemad osad, täispikk film ning hiljuti ka koomiks – “Vanamehe koomušk”. Viimase autor on Ottomar Sukko, kes eelmisest aastast töötab lavatehnikuna Rakvere teatris.
• Tuuli Tolmov: on ulme- ja noortekirjanik, kes alustas sahtlipõhja kirjutamist juba teismelisena. Tema eelistatud žanr on ulme, täpsemalt fantaasia. Täiskasvanutele: Tema esimene romaan “Aristarkhovi meetod” ilmus 2017.aastal ja see võitis kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel 3. koha. Lisaks on ta kirjutanud lühijutte. Noortele:  Eesti mütoloogial põhineva noortele kirjutatud fantaasiasarja “Neetud taevakivi” (2019) ja “Põhja Nõid” (2021) autor. Sari on seikluslik, hoogne ja täis kaanest kaaneni fantastilisi elemente. Sarja on planeeritud ka kolmas osa. Tuuli Tolmov on pikaaegne NaNoWriMo üleskutses osaleja. Viimastel aastatel on ta täitnud ka Lõuna-Eesti piirkonna esindaja rolli, tutvustades rahvusvahelist kirjutamiskuud üle Eesti.