Järva valla A.H. Tammsaare nimelise 45. kirjanduspreemia võitja on Kai Aareleid teosega “Vaikne ookean”.

Kai Aareleid „Vaikne ookean”

On nii palju, mida me oma vanematest ei tea. On nii palju, mida nad ei tea, et me teame. 2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal. Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on elanud ka nemad kaks. Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid, kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega.

Kai Aareleid on saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine” (2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud romaani „Linnade põletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti Draamateatris 2019.

Nominendid:

Urmas Vadi „Hing maanteeserval”

Oma uues novellikogumikus nendib Urmas Vadi, et tahame või ei, kord avastame end maanteeservalt ja küsime, kuhu jäi meie hing? Ja kas armastus kestab kauem kui elu? Aga kirjandus? On meil üldse hingesugulasi? Kas keegi püüab meid kinni, kui me kukume? Mis meist maha jääb? Mida näitab mu sisemine kompass? Võin ma täna teie juures magada?

Eva Koff „Kirgas uni”

Kui me astume sisse unenäo uksest, siis kuhu me satume? Reaalsusse, polüsomnograafiga kaardistatavasse tegelikkusse? Või juhuslikult tekkinud ja tahtele mitte alluvasse sfääri, mis asub tõelisusest väljaspool? Kui inimese uni ja unenäod on jälgitavad aparaatidega, siis miks väita, et need on vaid elu tähtsusetu kõrvalprodukt? Mis on päris? Meie keha hoiavad püsti luustik ja lihaskond, aga millele toetub me vaim? Kas leidub siin ilmas midagi, millele saame kindlad olla?

„Kirka une” tegelased elavad, nagu inimesed ikka, samaaegselt mitmes paigas: käegakatsutavas maailmas ja selles teises, mõtete, kujutluste ja unede omas. Kuni ühel heledal juunipäeval leiab ühes Tallinna suurettevõttes aset sündmus, mida ei oska seletada ei teadlased, lihtinimesed ega esoteerikud. Sündmus lõikub omal kombel kõigi nelja peategelase ellu, olgu siis otse või riivamisi. „Kirka une” tegelased ei piirdu füüsilise maailmaga, mulla ja kivi, liha ja luuga, nad tahavad rohkemat: miks mitte läbi hammustada mõni elu kihistus, mis seni avastamata, ja näha nähtamatut?

Eva Koff on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. Tema esimene romaan „Sinine mägi” pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha. „Kirgas uni” on tema teine romaan.

Eve Laur „Õmblejanna”

Anna Laugamõts saab 15-aastaselt emaks. Selle asemel, et vägivallaga eostatud last ära kaotada, otsustab ta alustada iseseisvat elu ja hakata rändõmblejaks. Rännutee viib teda uute meeste ja uute lasteni, tantsuarmastus ja ilu aga sõjajärgse MGB (hilisema KGB) huviorbiiti. Anna värvatakse nende kasuks tööle, ilma et ta sellest isegi aru saaks. Kui ta taipab, kes temast tehtud on, siis on juba hilja midagi muuta. Kas tal õnnestub kunagi KGB haardest välja rabeleda ja tavalise inimese tavalist elu edasi elada? See on väga põnev lugu elu hoidmisest, enese müümisest ja vastutusest, nii oma tegude kui ka teiste inimeste ees. Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis teos Tallinna linna preemia.

Birk Rohelend „Kes tappis Otto Mülleri?”

Sume suveöö on vaevu jõudnud mõisaperemehe sünnipäevale sametise joone alla tõmmata, kui majas kärgatab lask. Otto Müller, keda kõik teadsid, aga vähesed armastasid, on surnud. Juhtumiga asuvad tegelema kogenud politseiuurija Gabriel Vanem ja tema verivärske paariline Agnes Maramaa. Perekonna ja uurijate omavahelistest suhetest kujuneb pinev kassi-ja-hiire-mäng, kus igaühel on oma tõde ja õigus ning midagi maailma eest varjata.

Raamat „Kes tappis Otto Mülleri?” juhatab sisse uue kodumaise krimisarja, kus põnevust ei paku üksnes kuritegude lahendamine, vaid ka inimsuhted. Sarja läbivaks teemaks kujuneb uurijate Agnese ja Gabrieli lugu.

Autor Birk Rohelend (s. 1981) on kirjutanud mitmeid auhinnatud romaane ja loonud armastatud telesarju nagu „Padjaklubi”, „Nurjatud tüdrukud” ja „Restart”; ta on ka filmi „Vasaku jala reede” üks kaasstsenariste.

Juta Kivimäe „Suur tuba”

Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.

Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski „Vaimu paik”

Jaan Kaplinski sügav ja sume mõttemaailm ei mahu ühegi raamatu kaante vahele. Võibolla kõige avaram uks sellesse maailmasse on tema Ööülikooli loengute põhjal loodud teos „Vaimu paik”. „Vaimu paigas” jalutab Kaplinski läbi nii maise kui taevase, nii filosoofia kui argimaailma. Iseloomuliku kergusega harutab ta olulisi vaimseid sõlmi nii tänapäeva kui igaviku palge ees, kõneledes korraga nii erudeeritud filosoofi kui lihtsa talupojana. Raamatu teeb eriliseks Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus “Kahekõne üle jõe”, mis on valminud spetsiaalselt sellesse raamatusse. Kahe klassiku soe ja isiklik, üksteise vaimuilma ja hetkeolu vaatlev tekst.

Kirjanduspreemia 11-liikmelises žüriisse kuuluvad:

Koigi põhikooli direktor Annela Ojaste; Järva Vallaraamatukogu Ahula ja Albu raamatukoguhoidja Kaja Leidtorp; Järva Vallaraamatukogu Aravete raamatukoguhoidja Ene Lõõnik; Järva Vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky; Koigi põhikooli eesti keele õpetaja Kadri Liblik; SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim; Järva Vallaraamatukogu Peetri raamatukoguhoidja Terje Kuusmann; Koigi põhikooli eesti keele õpetaja Igor Kotjuh; Järva Vallaraamatukogu Imavere raamatukoguhoidja Allika Jüris; Järva valla avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann ja Albu põhikooli eesti keele õpetaja Kadri Kaarlep.

Karmen Velitschinsky sõnul on valik sel aastal põnev ja mitmekesine. „On krimi- ja ajaloolist kirjandust, veidi armastust ja novellikogumik ning veidi filosoofilisemat lugemist. Igale maitsele,” ütles ta.

Kirjanduspreemia võitja kuulutati välja 29. jaanuaril Albu rahvamajas “Kirjanduslikul oaasil”.